Tallinna Rahvusvaheline Kristlik Kogudus

“Taevariik on põllusse peidetud varanduse sarnane, mille mees leidis ning kinni kattis ja läks sealt ära rõõmsana selle üle ja müüs ära kõik, mis tal oli ja ostis selle põllu. Taas on taevariik kaupmehe sarnane, kes otsis ilusaid pärleid, ja kui ta oli leidnud ühe kalli pärli, läks ta ja müüs kõik, mis tal oli, ning ostis selle.” Matt 13:44-46 Juba seitse nädalat on möödas päevast, mil Püha Vaim saatis Portlandist teele missionitiimi, et alustada Inglite Linna Rahvusvahelise Kristliku Koguduse. Selle küllaltki lühikese aja jooksul on Jumal meid enam kui kahekordistanud ja 42-st meeskonnaliikmest on Ta kasvatanud 87 täiesti pühendunud jüngrit! Pühapäeval, 20. mail, õppisime me Joosua 7. ja 8. peatükki pealkirja all ”Patt laagris”. Kirjakoht näitab meile Jumala selgeid nõudeid oma rahvale, et Tema neid võidule juhtida saaks. Joosua 7. peatükk jutustab sellest, kuidas Jumal kogu Iisraeli rahvast karistas, lastes Ai linna väikesel väesalgal saada võidu suure ja võimsa Iisraeli armee üle. Jumal lasi sellel juhtuda põhjusel, et iisraellane Aakan oli pattu teinud, võttes endale ühe osa Jeeriko varandusest, mis oli Jumalale määratud. See lugu demonstreerib meile tõsiasja, et kui Jumal oma rahva jaoks imesid ei tee, on põhjuseks patt laagris. Jumal tahab, et tema rahvas on püha ja ainult Temale pühendunud. Märkimisväärne on ka see, et kuigi Aakani perekond ei olnud varguses osaline, pidid nad temaga ühes telgis elades olukorrast nähtavasti teadlikud olema. 4. Moosese 5. peatükk ja Heseekli 3. peatükk õpetab, et kui keegi on patust teadlik, aga vaikib sellest, võtab Jumal ta selle patu eest vastutusele, sest ta ei aidanud Jumala rahval olla püha. Sellepärast käskis Jumal Iisraeli rahval visata kividega surnuks nii Aakani enda, kui ka tema perekonna. Alles siis, kui nad olid ”patu laagris” täiesti välja juurinud, hakkasid nad jälle võitma!

Jeesus kutsub kõiki mehi ja naisi üles olema radikaalsed ja täiesti pühendunud jüngrid. Jeesus ütleb meile: “Kui keegi tuleb minu juurde ja ei vihka oma isa ja ema ja naist ja lapsi ja vendi ja õdesid ja veel pealegi oma elu, see ei või olla mu jünger.” (Luuka 14:26) Jeesus rõhutab siin, et Teda järgides peab armastama Teda rohkem, kui kedagi teist. Ta oleks võinud jätta sõna ”vihka” kasutamata, aga meie absoluutselt täiuslik päästja ei püüdnudki ”poliitilistel kaalutslustel” oma kuulutust pehmendada. Ta ütles näiteks neile, kes ebapuhtusega võitlesid, et nad torkaksid välja oma silmad (Matt 5:27-29) ja neile, kes ei elanud nii, nagu nad õpetasid, et nad on ”lubjatud haudade sarnased” (Matteuse 23:27-28) ning vähemalt ühel korral pöördus ta oma parima sõbra Peetruse poole sõnadega: ”Tagane minust, Saatan! … sest sa ei mõtle sellele, mis on Jumala, vaid mis on inimeste meelt mööda!” (Matteuse 16:23)

Johannes kirjutab oma evangeeliumis, et ”variserid oli kuulnud, et Jeesus rohkem jüngreid tegevat ja ristivat, kui Johannes [Ristija] – ehk küll Jeesus ise ei ristinud, vaid tema jüngrid” (Joh 4:1-2). Jeesuse jüngrina mõistis Johannes, et Jeesus ristis ainult jüngreid. Siit tekib ka küsimus: ”Milline peab olema jüngri süda, et ta oleks valmis ristitud saama?” Jeesus õpetab meid: ”igaüks teie seast, kes mitte ei loobu kõigest, mis tal on, ei või olla mu jünger.” (Lk 14:33) Lugu rikkast noormehest Markuse 10. peatükis rõhutab veelgi seda põhimõtet –anda ära ”kõik”. Seal seisab: ”Ja Jeesus vaatas tema peale ja tundis armastust ta vastu ning ütles talle: “Üht asja on sulle vaja: mine ja müü ära kõik, mis sul on, ja anna vaestele, ja sul on siis varandus taevas; ja tule ning järgi mind!” Jeesus ütles rikkale noormehele:”müü ärakõik” ja sealt tulebki termin – “ära-müüdud”, mida kasutatakse ”täiesti pühendunud jüngri” kohta inglise keeles. Peetrus küsis Jeesuselt: ”Vaata, meie oleme jätnud maha kõik ja oleme järginud Sind!” Peetrus mõistis selgelt, et Jeesuse järgija peab jätma ”kõik”. Jeesus jätkab siiamaani oma üleskutse kuulutamist kõikidele, kes tahavad Teda järgida, kutsudes meid jätma ”kõik” ja olema Temale ”täiesti pühendunud”.

Ka Jeesuse töös olid ajad, mil paljud Tema jüngrid lõpetasid Tema järgimise. (Joh 6:66) ”Siis paljud Tema jüngrid, kui nad seda kuulsid, ütlesid: “See kõne on kõva, kes võib seda kuulda?” Aga et Jeesus iseenesest teadis, et Tema jüngrid selle üle nurisesid, ütles Ta neile: “Kas see teid pahandab? … Sellest ajast läksid paljud Tema jüngrid ära Ta järelt ega kõndinud enam Temaga.” Siis Jeesus ütles neile kaheteistkümnele: “Kas ka teie tahate ära minna?” Siimon Peetrus vastas Temale: “Issand, kelle juurde me läheme? Sinul on igavese elu sõnad!” (Joh 6:60-68) Nii nagu siis, nõnda on ka tänapäeval nurisemine ja kibestumine jüngrite seas märk sellest, et ei anta enam kõike. Need patud viivad inimese südame eemale Jumalast (Heb 2:1-2) ja tunnistusest, ”Jeesus on minu Issand” , mis sai antud ristimisel. (Rom 10:9-13, Apost 22:16) Kui nad ei pöördu, kaotavad nad oma pääste. (Heb 12:15) Kui Jeesuse üleskutset ”anda ära kõik” kuulutatakse kas leiges, või juba surnud koguduses, tundub see kutse ”liiga kõva kõne” ja ”lahknevust tekitav” olevat, kuna mitmed otsustavad kuulutuse radikaalsuse tõttu Jeesust enam mitte järgida. Vahest tekib sellest kaks kogudust – üks nendest koosneb ainult jüngritest, kes annavad kõik ja teine nendest koosneb inimestest, kellele meeldib mugavus ja asjade endine käik.

2Ajaraamat 16:9 õpetab, et “Jehoova silmad uitavad kogu maal, et võimsasti aidata neid, kes siira südamega hoiavad Tema poole.” [”kõigest oma südamest…” - NIV] Et hoida Tema poole ”kõigest oma südamest” tähendab anda kõik. Mõned kuud tagasi lugesin ma artiklit kolmest ”kristlikust” teismelisest tüdrukust, kellel islamistlikus Indoneesias pea maha raiuti. Ilmutuse raamatus defineeritakse mõiste ”kõigest oma südamest” (et olla ustav), järgmiselt: ”…tunnistanud Jumala Sõna ja Jeesuse Kristuse tunnistust.” (Ilmutuse 1:2, 9; 2:13; 6:9; 12:11, 17; 19:10). Jeesus ütleb: ”Ole ustav surmani, ja ma annan sulle elupärja.” (Ilmutuse 2:10) Esimesel sajandil tähendas ristimine seda, et sa võisid juba järgmisel päeval surra! Mulle tuleb siiamaani meelde ”hinnalugemine” ühe üliõpilasega Hiinast (kes oli juhuslikult ka Clint Eastwoodi fänn!). Piiblilugemise lõpetades küsisin ma temalt: ”Kui sa sõidad koju tagasi kommunistlikkusse Hiinasse ja seal pannakse sulle valitsuse käsul püstol meelekohta ja kästakse Jeesus maha jätta. Mida sa siis ütled?” Ta vastas rahulikult: ”Vajuta päästikule. Tee mu päev täiuslikuks!” (”Make my day!”)

Igal pool, kuhu ma ka ei sõidaks, küsivad inimesed minult: “Kus kohas konkreetselt ütleb Jeesus, et me peaksime andma kõik, et olla Tema jüngrid?” Kuigi Jeesus ütleb otse: ”igaüks teie seast, kes mitte ei loobu kõigest, mis tal on, ei või olla mu jünger” (Lk 14:33), ei vasta ma tihti küsimusele otse, vaid palun neil lugeda valjusti Matteuse 13:44-46: ”Taevariik on põllusse peidetud varanduse sarnane, mille mees leidis ning kinni kattis ja läks sealt ära rõõmsana selle üle ja müüs ära kõik, mis tal oli ja ostis selle põllu. Taas on taevariik kaupmehe sarnane, kes otsis ilusaid pärleid, ja kui ta oli leidnud ühe kalli pärli, läks ta ja müüs kõik, mis tal oli, ning ostis selle.” Seejärel küsin ma neilt: ”Millised jüngrid me Jeesuse arvates peame olema?” Peaaegu alati on vastuseks: ”Jünger, kes on andnud ära kõik!” Muidugi tundub termin “täiesti pühendunud jünger” (jünger, kes annab ära kõik) liiga pikk ja kohmakas. Miks me seda siis kasutame? Vahetule enne seda, kui Jumal alustas 1980. aastal Bostoni liikumise, väitis üks üliõpilane, keda ma Harvardis kohtasin, järgmist: ”Sinu usk selle kohta, et päästetuks saamiseks on vaja ristitud saada, on ainus erinevus sinu ja minu veendumuse vahel.” Ma ei saanud temaga nõustuda, vaid näitasin talle mitmeid Piibli kirjakohti jüngriks olemise kohta. (Kohe pärast seda lisasin ma ka ”jüngerluse” tunni ”esimeste printsiipide” hulka, mis meil juba sellel ajal olemas olid). Nagu ka siis, on ka nüüd erinevatel inimestel niivõrd palju erinevid definitsioone selle kohta, mida tähendab olla ”kristlane”. Aga termin ”jünger” tähendas tol ajal (1980. aastal) midagi väga kindlat. Tänaseks on kahjuks ka sõna ”jünger” üsna ”laiali valgunud”. Selleks, et teha Piibellikku vahet, nimetame me täna Jeesuse järgijaid ”täiesti pühendunud (inglise k. - ”kõik ära müünud”) jüngriteks”. Täpselt nii, nagu nagu ka mees, kes varanduse leidis, ”müüs ära kõik” , et saada endale Jumala varanduse – pääste (Matteuse 13:44-46).

Ärgem unustagem iialgi, et meie pääste eest ei oleks ükski hind liiga kõrge. Päästet ei saa aga osta – vaid Jeesus kutsub meid jätma ”kõik” selle “anni” eest, mis meile on antud. Jeesus püüab meid veenda selles Luuka evangeeliumis:”Sest mis kasu on inimesel sellest, kui ta kogu maailma kasuks saaks, aga kaotaks iseenese või läheks hukka?” (Lk 9:25) Jeesus anub meid kõiki, mitte anda ennast maailmale, vaid anda ära kõik tema kasuks! Inglite Linna Kogudus, olgem alandlikud ja julged, olles täiesti pühendunud jüngrid, olles valmis minema ükskõik kuhu, tegema ükskõik mida ja andma ära ”kõik” Jeesuse Kristuse, Tema koguduse ja Tema ülesande jaoks! Ja kogu au kuulugu Jumalale!

Kip McKean
Maailmamisjooni evangelist