Londoni Rahvusvaheline Kristlik Kogudus

Avakoosolek, 19. september 2010

„Rahvas, kes käib pimeduses, näeb suurt valgust; kes elavad surmavarju maal, neile paistab valgus… Iisraeli valgus muutub tuleks ja tema Püha leegiks.“ Jesaja 9:1, 10:17

Michael ja Michele
Michael ja Michele Londoni avakoosolekul!

Pärast augusti alguses aset leidnud Maailmamissiooni Juubelit on Vaim juhtinud mind ja Elenat toetama Orlando, New Yorgi, Kiievi ja Londoni kogudusi. Igaühel neist on omad tugevused, mille läbi Jumal valgustab “inimesi, kes käivad pimeduses”. Silma paistsid Orlando soojus ja julge kuulutamine, New Yorgi kirg ja rõõm, mida on näha igaühes nende paljude vastristitud kolledži jüngrite seast, ja Kiievi tuline laulmine ning alandlikud südamed. Ka Londonit külastades kosutasid meie hingi päevad, mis eelnesid ja järgnesid nende avakoosolekule 19. septembril 2010.

Me saabusime Heathrow lennujaama reedel, 17. septembril 2010 kell 5:30 hommikul. Kohe, kui me tollist läbi saime, tervitasid 20 innukat jüngrit meid lauluga “We Love You With The Love of the Lord!” Hiljem, kui me jalutasime Londoni tänavatel, meenus meile, et selle vilka linna rahvastik on erinevate kultuuride poolest üks maailma mitmekesisemaid. Kõik erinevad rahvuslikud restoranid sobivad kokku isegi veel enamate nahatoonide paljususega. See on suur kontrast võrreldes Kiieviga, kus peaaegu kõik on heledanahalised.

Reede ja laupäeva veetsime me oma kalli poja ja tütrega usus, Michael ja Michele Williamsoniga ja Jacques ja Jeanette Groenewaldiga, Londoni tulevase karjasepaariga, kes on algselt pärit Lõuna-Aafrikast. Meile avaldas muljet Williamsonide sujuv kohanemine Londoniga, nagu Michele ütles: “Ma tunnen end, nagu ma oleksin kodus – palju rohkem kui Portlandis või isegi Los Angelesis!” Williamsonide poeg Michael Adrian on samuti Londoni omaks võtnud, õppides St. Michaeli koolis. Michael (isa) palvetab, et see oleks märk, mis kuulutab ette väikese Michaeli saamist “pühakuks” – jüngriks! Kuigi Michael Adrian naudib tõeliselt oma uues Londoni korteris elamist, oli ta väga tänulik, et Elena oli tema jaoks natuke Ameerika komme kaasa võtnud!

Michael Londonis kõnelemas
Michael Williamson kõnelemas Londoni Rahvusvahelise Kristliku Koguduse avakoosolekul!

Kohale jõudnud meeskond “ei lakanud iga päev” alates saabumise hetkest “kodasid mööda õpetamast evangeeliumi Kristusest Jeesusest.” (Apostlite teod 5:42). Viie avakoosolekule eelnenud nädala jooksul „lugesid“ Michael ja Michele „hinda“ kõigi 27 inimesega Londoni jääkgrupist. Jääkgrupp oli vapralt kokku kogutud Timi ja Lianne Kernani poolt, kes praegu juhivad City of Angelesi koguduse lõunaregiooni. Samaaegselt õpetas Michael pühapäeviti, kolmapäeviti ja reedeti ka esimeste printsiipide tunde, et “ühendada, tugevdada ja paljundada” missioonile tulnud meeskonda ja jääkgruppi. Meie saabumise hetkeks ei oleks kogudust külastav jünger suutnud eristada, kes kummassegi gruppi kuulus, kuna neid ühendas samasugune täielik Jeesusele pühendumine.

Elena Sirotkinitega Kiievis
Elena, Oleg ja Aljona meie esimesel õhtul Kiievis!

Avakoosolek ületas kõik meie ootused, kui Jumal vastas meie palvetele, et 40 jüngril oleks jumalateenistusel üle 100 külalise. Jumal õnnistas meie koosolekut 103 kohalviibija ning kahe ristimisega. Me kogunesime Londoni Ülikoolis ja ma olen täiesti kindel, et meie juubeldavat laulmist oli kuulda tervel ülikooli territooriumil! Elena ja mina tegime „tere tulemast“ ja andsime edasi tervitused City of Angelesi kogudusest. Phil McAllen juhtis meid vägevas palves. Michael kõneles ühe oma parima kõne, alustades pühapäevaste kõnede seeriaga Apostlite tegude raamatust. Läbides Apostlite tegude raamatu esimesed 4 peatükki, pani ta selle tunni pealkirjaks “Maailma kõige suurem show” – loomulikult on juttu Jumala riigist. Tyler Sears, täiskohaga üliõpilasgrupi juht, viis läbi liigutava armulaua ja Jacques jagas enne korjandust väljakutsuvalt.

Jumalateenistuse lõpetasid kaks ristimist, mis tegid selle päeva väga eriliseks: Victoria, kes on aafriklane, ja Laurita, kes on pärit Indiast. Laurita tunnistus oli väga südantpuudutav. Noor, kahekuune kristlane Samantha esitas oma kolledžikaaslasele Lauritale “kaks kõige tähtsamat küsimust” väga kindlalt. Laurita, kes visati sel päeval 18 aasta vanusena kodust välja, kuna ta ennast ristida lasi, ütles samasuguse veendumusega: “Jeesus on Issand!” Silmapilkselt tõusid kõik kohalolijad tormiliselt aplodeerides püsti.

Õhtusöök Londonis
Ini, MJ ja TK Amaegbe pühapäeva õhtul Londoni koguduse õhtusöögil

Lõunal veetsime Elena ja mina aega Inglismaalt, Manchesterist pärit kolme jääkgrupi jüngriga: Seani ja Sandra Corrigani ja Seani ema Kathiga. Praegu sõidavad nad üle kahe tunni (üks ots), et kõigile koosolekutele tulla. Corriganid on kolimisjärgus Londonisse ja kõik kolm jagasid meie vestluse käigus: „See on sama kogudus, kus mind ristiti!“ Pärastlõuna hilisemas pooles oli meil finantskohtumine Londoni koguduse administraatori Ola Kukoyiga. Ola on väga vilunud nigeerlasest arvepidaja. Teda abistab üsna võimekalt Kim Tiekstra Hollandist, kes tegeleb raamatupidamisega.

Pühapäeva õhtul kogunesid kõik 43 Londoni jüngrit päeva kordaminekuid tähistavaks õhtusöögiks oma uues ja palju suuremas kohtumispaigas Camdenis. See on erinevatest stiilidest pakatav piirkond, mis on täis kolledžiõpilasi ja vallalisi. Pärast suurepärast einet andsin ma uuele Londoni kogudusele üleskutse, et neist saaks majakas, mis oleks valguseks terve maailma evangeliseerimisele. Väga põnevusttekitavad on plaanid saata 2011. a jaanuaris Londonist Stockholmi, Rootsi missioonile 9-liikmeline meeskond, mida saavad juhtima Argo ja Anu Lips!

Daniela sai ristitud!
Daniela ja „IE tüdrukud“!

Milline suurepärane päev täis suhtlemist, kui Elena ja mina taasühinesime nii paljude vägevate jüngritega missioonile tulnud meeskonnast: Sarah Travisega New York Cityst, Tyler Searsiga Eugene’ist, Jen Watkinsiga Syracuse’ist, Lauri Vaheriga Tallinnast, Nicki ja Hilarie Donnellyga Chicagost ja muidugi Anais Laurent’iga, Steve Moriciga ja Tony Boweniga, kes kõik on pärit LA-st. Võrdväärselt toetav oli näha armsaid sõpru jääkgrupist: Init, väga kirglikku ja professionaalset jalgpallurit, ning tema karismaatilist venda ja õde – TK’d ja MJ Amaegbet Nigeeriast. Väga julgustav oli vestleda Roger De Souzaga, kes on Portugali ja Maroko pärituolu, ja Jamesi ja Deirdre Morganiga Iirimaalt. Kohtumine Typhene’iga oli samuti liigutav. Typhene on esimene Londonisse missioonile tulnud meeskonna poolt Jumala juurde tagasi aidatud inimene. Ta elab Oxfordis koos oma abikaasaga, kellega loetakse nüüd Piiblit. Ma sain aega veeta Londoni koguduse esimeste ristimiste Lorraine’i ja Samanthaga ning tolle päeva ristimiste Victoria and Lauritaga. Loomulikult andis nendega suhtlemine mu südamesse kindluse, et kõikide koguduste poolt toodud ohvrid on läinud enamgi kui asja ette.

Anthony pärast ristimist
Malcolm ja Ricky jagavad Anthony rõõmu pärast tema ristimist!

Jumala tänapäevane liikumine liigub üha kasvava hooga! Isegi nüüd, kui ma nädal aega pärast meie Londoni külastust seda artiklit kirjutan, on meie armuline Jumal õnnistanud Londoni kogudust veel ühe taastamise, Nathaniga ja veel ühe ristimise, Savioga, kes on Rogeri ja Samantha isa! Hämmastaval kombel oli Issand kuuenda nädala lõpuks pärast Londoni meeskonna saabumist lisanud nende arvule seitse inimest: viis ristimist ja kaks taastamist! Nüüd, valgustades seda pimedat „surmavarju“ all olevat maailma, on Vaim nimega „Iisraeli valgus“ süüdanud suurejoonelise lõkke, mida kutsutakse Londoni Rahvusvaheliseks Kristlikuks Koguduseks! Taas võib öelda: „Suur valgus on tõusnud!“ Ja au kuulugu Jumalale!

Kip McKean
Kip McKean