Tallinna Rahvusvaheline Kristlik Vabakogudus

“Siis astusid Juuda lapsed Gilgalis Joosua ette, ja kenislane Kaaleb, Jefunne poeg, ütles temale: “Sina tead seda sõna, mis Issand ütles minu ja sinu kohta jumalamehele Moosesele Kaades-Barneas. Mina olin nelikümmend aastat vana, kui Issanda sulane Mooses läkitas mind Kaades-Barneast maad kuulama ja ma tõin temale sõnumeid oma parima arusaamise järgi (“…oma veendumuste järgi.” – NIV – tõlge ingl.k. ). Aga mu vennad, kes olid käinud koos minuga, tegid rahva südame araks, kuna mina käisin täiesti Issanda, oma Jumala järel.” Joosua 14:6-8

Chris Broom Jumala Sõna kõnelemas!

See on üks eriline peatükk selles eepilises loos. Joosua ja Kaalep olid kaks kahetistkümnest maakuulajast, kes saadeti Moosese poolt Tõotatud Maad uurima. Nad leidsid, et see maa on äärmiselt hea aga sellele vaatamata kümme nendest kaheteistkümnest Iisraeli suguharu väljapaistvast liidrist, sellega kindel enamus, andsid täiesti usutühja raporti. Nad ei uskunud, et Jumal suudab neile võidu kindlustada ja sellepärast juhtisid nad Iisreali rahva nurisema oma liidri Moosese ja sellega ka Jumala enda vastu. (4Moosese 14:2, 27, 36)

Ma kirjutan selle artikli vähemuses olles, et anda au Jumalale ja astuda välja oma sõbra ja venna Kip McKean’i ning täiesti pühendunud jüngrite liikumise kaitseks. Mõni nädal tagasi Rahvusvahelise Kristuse Koguduse (ICOC) veebilehel “Hot News” avaldatud Douglas Arthuri artilklis süüdistati Kippi laimamises, ebaterve jutu levitamises ja mittekahetsemises, mis olla põhjustanud Portlandi koguduse nõrgenemise. Ma olen jälginud Portlandi situatsiooni ja selle arengut viimase 12 kuu jooksul väga lähedalt ja ma sooviksin anda selles asjas omapoolse pildi “oma veendumuste järgi.” Kõigele vaatamata ütleb Piibel, et “oma riiuasjas on esimesel õigus, KUNI tuleb teine ja teda läbi katsub.” (Õpetussõnad 18:17) Selle jaoks, et anda üks korralik ja balanseeritud raport Portlandis toimunud sündmuste kohta, peame me vastama järgmistele küsimustele.

Kip selle aasta LA Juubelil kõnelemas !

1. Mis on ebaterve jutt (“unwholesome talk”) ja “laim” (“slander”)?
2. Miks lahkusid nii paljud jüngrid Portlandi Kogudusest pärast seda, kui Los Angelese misjonitiim 2007. aasta kevadel välja oli saadetud? (Ja miks nad ikka veel lahkuvad?)

1. Mis on ebaterve jutt (“unwholesome talk”) ja “laim” (“slander”)?

1. Ebaterve (ingl. k: “unwholesome”): on midagi, mis kahjustab kellegi füüsilist, vaimset või moraalset tervist.
2. Laim: on tõele mittevastav väide, mis häbistab ja haavab kellegi reputatsiooni. Kuna Douglase süüdistused puudutavad ebatervet juttu ja laimu, tahaksin ma tsiteerida kahe praeguse ICOC juhtiva liidri väljaütlemisi, kes on tänaseks täiesti pühendunud jüngrite liikumise vastased:Tom Jones kirjutab raamatus ”In Search of a City” lk. 92 -95:

Jumal jätkab töötamist läbi City of Angels Koguduse, õnnistades neid sellel pühapäeval nelja ristimise ja ühe restaureerimisega!

“Kui keegi minu käest küsib, miks ma ühinesin Bostoni liikumisega, (mis hakkas 1994. aastal kandma nime Rahvusvahelised Kristuse Kogudused – ICOC), vastan ma otsekoheselt, et selle põhjustas tohutu pettumus, mida nii mina, kui ka paljud teised liikmed, Mainline Kristuse Koguduse suhtes tundsime. Ma lugesin hiljuti veebilehelt, et … ”nominalism” ja leigus Mainline Koguduses lõi ICOC’. Ma usun, et see väljaütlemine on tõsi. Paljud meist uurisid 60-ndatel ja 70-ndatel iseseisvalt Piiblit ja me avastasime sealt, nagu Phillip Yancey’s ütleb, “Jeesuse, keda me varem ei tundnud”. Me leidsime Jeesuse, kes kutsus radikaalsele jüngerlusele. Me leidsime Jeesuse, kes on revolutsiooniline. Me leidsime Jeesuse, kelle eesmärgiks oli, et Tema evangeeliuim kuulutatakse üle kogu maailma ja et meie, kes me Teda järgime, oleksime need, kes seda teevad, ükskõik, mis see meile ka maksma läheb. … Aga siis, kui seda Jeesust, keda me varem ei tundnud, meie traditsionaalsetes kogudustes kuulutama hakati, oli välkkiireks reaktsiooniks negatiivsus. See Jeesus, keda me varem ei tundnud, oli Jeesus, keda suurem osa inimestest ei tahtnudki tunda. Suurem osa koguduse liikmetest olid niivõrd hõivatud oma “ameerika unelma” realiseerimisega ja täiesti rahul oma “mugava kristlusega”, mis laseb neil lükata Jeesuse oma elus teisejärgulisele kohale … Crossroads’ liikumises ja nüüd ka Bostoni liikumises leidsid mitmed meist ainsa koha, kuhu minna, ning kasutades Watchman Nee sõnu: “kus Jeesuse radikaalsest kutsest oli saanud “normaalne kristlik elu.” Selles liikumises oli standardiks ja normiks täielik pühendumine. Crossroads’ liikumine kutsus kõiki võtma Jeesuse oma Issandaks. Bostoni liikumises on sõnum igale koguduseliikmele saada Jeesuse jüngriks … Millistes pattudes ja vigades Bostoni liikumist ja Rahvusvahelisi Kristuse Kogudusi kunagi ka süüdistama ei hakata, siis kutse radikaalsele pühendumisele ei saa kunagi olla üks nendest …”

Meie noorim teismeline, Eddie, pühitseb oma ristimist koos oma perega!

“ Ma usun, et teiseks põhjuseks, miks me Bostoni Kogudusega ühinesime, oli visioon ja plaan, mis neil oli maailma evangeliseerimise jaoks … Me ei teadnud mitte mingit muud kohta, kus plaan jõuda kogu maailmani, tõesti töötas … Jällegi tahan ma öelda, et mis iganes vead ICOC-l ka olla võivad, siis kirg evangeliseerida kogu maailm ei ole mitte üks nendest!”

Gordon Ferguson kirjutab oma raamatus ”Discipling: God’s Plan to Train and Transform His People” (1997) lk. 95:

“ Jüngerluse printsiipe õppides proovisin ma neid oma elus väga tõsiselt praktikasse panna ja püüdsin ka teisi [Mainline Kristuse Koguduses] neid printsiipe praktiseerima kutsuda, õpetades ja kõneledes seda neile … Ma olin hämmastunud (pahviks löödud on õigem sõna) sellest vastuseisust, mida ma koguduse liikmete poolt kogesin. Seejärel läksin ma väljaspoole kogudust, et leida tõelise jüngri südamega inimesi. Ma õpetasin ja ristisin mitmeid, kes said Kristusele täiesti pühendunuks. Siis ootas mind teine üllatus – nad hakkasid kiiresti vanemate koguduse liikmete sarnaseks muutuma. Ma avastasin, et igal grupil on oma iseloom ja need, kes gruppi lisanduvad, saavad samasugusteks, kui kõik teised selles grupis.”

OC regioon on väga rõõmus Wendy ristimise ja Laura otsuse üle tulla tagasi Jumala juurde!

“Kui need noored liikmed alguses koguduse suhtluskonda tulid, esitasid nad mulle paar väga rasket küsimust: “Miks on pühapäeva hommikustel jumalateenistustel nii palju liikmeid kohal, pühapäeva õhtuti on aga paljud puudu ja kolmpäevastel koosolekutel puudub neid veelgi rohkem?” Alguses selgitasin ma neile, et paljud vanematest liikmetest on nõrgad ja saavad toetust just sellest, kuidas meie neile oma pühendumise ja innukusega eeskujuks oleme. Pärast seda, kui uued liikmed hakkasid muutuma sellisteks, nagu vanemad, muutsin ma oma vastust. Ma ütlesin neile, et vanemad liikmed on muutunud Piibli terminite järele leigeks ja kaotanud oma esimese armastuse. (Ilmutuse 2:4, 3:15-17). Kui nad ei kahetse, siis nad ei saa päästetud … Aga isegi need, kes teadsid, mida on õige teha, said alla tõmmatud üldisest toonist koguduses.”

Amanda Galvan rõõmustab oma ristimise üle koos oma perega!

Need mehed kirjutasid “oma veendumuste järgi.” Kas me peaksime iseloomustama nende tunnistusi Mainline Koguduse kohta kui “ebaterve jutt ja laim” või tõstma nad hoopis üles, kui mehed, kes rääkisid “tõtt armastuses?” (Efeslastele 4:15) Ma mitte ainult ei nõustu sellega, mida need mehed kirjutasid, vaid tulen välja ka selge avaldusega, et uus jüngerluse liikumine, Rahvusvahelised Kristlikud Kogudused (ICC) sai alustatud täpselt samadel põhjustel, mille tõttu need kaks meest Mainline Kristuse KogudusestBostoni liikumisega (ICOC-iga) ühinesid. Nii paljud meist täiesti pühendunud jüngrite liikumisesICOC kogudustes. Me tundsime puudust kesksest liidrist ja juhtkonnast, kelle visioon juhiks meid selge maailma evangeliseerimise plaanini. Me püüdsime neli pikka aastat osa võtta ICOC reformeerimisest ja just nii, nagu Gordon Ferguson koges Mainline kogudustes, nägime ka meie paljusid noori jüngreid muutumas täpselt sellisteks, millised olid teised neid ümbritsevas lojus ja latergilises koguduses, kuhu nad ristitud olid. Pettununa, kuid täis lootust, nägime me Jumala vastust meie palvetele, kui tundsime Püha Vaimu survet ühineda Kipi kutsega – “alustada uuesti.” Siin on mõned tõsised küsimused suurema osa ICOC ja Mainline koguduste jaoks, mis nõuavad täna Piibellikku vastust: lahkusid ja tundsid pettumust pikaajalisest leigusest suures osas, küll mitte kõigis,

• Mida me peaksime tegema, kui suur osa koguduse liikmetest ei võta osa kesknädalastest koosolekutest?
• Mida me peaksime tegema, kui kogudus on lõhestatud ja üliõpilased ning noored ristivad oma sõpru Kristusesse, abielus liikmed on aga hõivatud oma karjääri ja “ameerika unistuse” elluviimisega, olles vaimses tupikus, viljakandmatud ja muutudes selle tõttu “kolmanda maa” jüngriteks? (Matteuse 13:7 ja 13:22)
• Mida me peaksime tegema, kui koguduse juhtkond teatab avalikult kihlustest jüngrite ja mittekristlaste vahel ja seda tervitatakse aplausiga ühes koguduses ja seisvate ovatsioonidega teises?
• Mida me peaksime tegema, kui me näeme järjest rohkem abielupaare lahutamas, mis ICOC-s oli kunagi niivõrd haruldane?
• Mida me peaksime tegema koguduse jumalateenistusel, kus innukuse kaotuse selgus teeb lausa valu, sest ruumis on nii vaikne, et oleks kuulda isegi nõela kukkumist?
• Mida me peaksime tegema, kui osad kogudused hülgavad täielikult jüngerluse (õpetuse ja treeningu) ja teised teevad selle “vabatahtlikuks”, eirates sellega Jeesuse poolt antud otsest käsku – “õpetage neid pidama kõike” pärast nende ristimist (Matteuse 28:20)?
• Mida me peaksime tegema nendega, kes usuvad, et kõik ülalpool loetletu on Piibli vastu aga sellele vaatamata tolereerib seda oma koguduses?

Hispaania keelses grupis ristiti veel üks vägev kutt – Mario!

Selline situatsioon tekib siis, kui koguduste liidreid juhib Jumalakartuse asemel sentimentaalsus või kartus inimeste ees! Mõned arvavad, et me peaksime lihtsalt vaikima, sest nende meelest on sellistest teemadest rääkimine “ebaterve” (haavav). Mina ütlen aga, et ebaterve on hoopis kristlasel mittekristlasega kohtamas käia või temaga abielluda ja ebaterve on ka sellest teemast vaikida! Kui patu eest väljakutse tegemine oleks ebaterve, ei oleks Jerermija ja teised prohvetid saanud öelda mitte ühtegi sõna ja Jeesus oleks olnud laimaja ning ebaterve, nurjatu jutu rääkija, sest see, mida tema ütles, haavas paljusid ja tegi nad vihaseks. “Ja kui Jeesus oli majast väljunud, said kirjatundjad ja variserid väga vihaseks ja hakkasid teda sõnast püüdma paljude asjade pärast, varitsedes teda, et midagi kätte saada tema suust.” (Luuka 11:53-54) Armastuse tõttu noomis Jeesus Laodikea kogudust selle leiguse pärast (Ilmutuse 3:14-20). Kui keegi usub, et mina olen leige, loodan ma, et ta armastab mind piisavalt, et seda mulle öelda. Kui keegi arvab, et ma olen leige ja tegelikult ma ei ole – mis on kõige hullem, mis minuga juhtuda võib? Minu tunded võivad riivatud saada ja ma võin solvuda? Aga kui ma olen leige ja keegi ei ütle mulle midagi – mis võib siis kõige hullem olla? Ma võin minna põrgusse! Ma olen sügavalt kurb pärast viimaseid jutuajamisi mõnede praeguste ICOC tipp-liidritega. Nende väga otsekoheste jutuajamiste jooksul ütlesid nad välja täpselt samasuguseid asju ICOC praeguse olukorra kohta, millest Kip on julgenud avalikult kirjutada. Nad nimetavad omavahel rääkides enamusi ICOC kogudusi “leigeteks”, aga avalikult jagavad nad teineteisele vaid meelitusi. Nad nimetavad ebapiibellikult Kipi sõnu “ebaterveteks sõnadeks,” aga mina usun, et Jeesus nimetaks nende endi sõnu silmakirjalikeks!

2. Miks lahkusid nii paljud jüngrid Portlandi Kogudusest pärast seda, kui Los Angelese misjonitiim 2007. aasta kevadel välja oli saadetud? (Ja miks nad ikka veel lahkuvad?)

Douglas kirjutab, et pärast seda, kui LA misjonitiim Portlandist lahkus, et ehitada üles City of Angels Rahvusvaheline Kristlik Kogudus, kolisid järgneva 15 kuu jooksul rohkem kui 40 inimest LA-sse. Kõigepealt, oli neid vaid 17, kes sellel ajavahemikul Los Angelesse kolisid. 25 jüngrit kolisid teistesse meie uue liikumise sõsarkogudustesse. Kui Steve ametlikult teatas, et tema ja Kip “ei ole enam partnered evangeeliumis,” lahkus koheselt veel 30 jüngrit Portlandi Kogudusest formeerides Portlandi Rahvusvahelise Kristliku Koguduse. Küsimus on, miks?

DC misjonitiim!

Eelmise aasta oktoobris lendasin ma Portlandisse, tehes seda armastusest Johnsonite ja Portlandi Koguduse vastu. Meieni olid jõudnud murettekitavad signaalid meie sõpradelt Portlandi Kogudusest ning me tahtsime Steve ja Lisaga sõbralikult vestelda ja kuulda nende arvamust väljakujunenud situatsiooni kohta. Ma palusin Stevel haarata koguduse töösse kaasa ka need vägevad jüngrid, keda Kip oli üles kasvatanud ja Portlandi jätnud. Ma ütlesin Stevele, et kui ta seda ei tee, siis ta kaotab nad. Steve vastas mulle, et ta on sellest “mängust” juba üle kasvanud ja kui ta kaotab nad, siis kaotab ta nad. Doug vihjab oma kirjutises, et kõik need inimesed lahkusid Portlandist selle pärast, et nad olid “värvatud”. Aga miks peaksid inimesed lahkuma sealt, kus kõik on hästi? Võib olla on siiski Steve juhtimisel ja koguduse üldisel suunal midagi tegemist sellega, miks need inimesed lahkusid? Siin on mõned nendest suurepärastest jüngritest, kes jäid Portlandisse pärast City of Angels Koguduse alustamist, otsustades aasta hiljem siiski teistesse uue liikumise kogudustesse kolida:

• Tony ja Therese Untalan, kes on üks kahest algsest Portlandi Koguduse Vanemate paarist. Nad teenisid kogudust selles rollis kuni 2008. aasta juunini, kuni nad otsustasid Los Angelesi kolida, et City of Angels Kogudusega ühineda. Kõik jüngrid Portlandis respekteerisid Tony ja Thereset väga kõrgelt. Varsti pärast McKeanide lahkumist tekkis neil suur mure innukuse, armastuse ja suuna kaotamise pärast Portlandi Koguduses. 2008. aasta jaanuarist alates juhtisid Untalanid korduvalt Johnsonite ja ülejäänud Portlandi Koguduse Vanemate tähelepanu sellele, et kui nad jätkavad Mainline teoloogia õpetamist koguduste autonoomiast ja selle praktiseerimist, viib see lõpuks Portlandi Koguduse lõhenemiseni. Nad lahkusid Portlandist pisarates, meeleheiteni viidud pildist, kuidas nende kogudus, mis McKeanide juhtimisel sai kiiremini kasvavaks ICOC koguduseks maailmas ja oli alles äsja inspiratsiooniks tervele pühendunud jüngrite liikumisele, on muutumas vaid kahvatuks varjuks sellest kogudusest.
• Juan Carlos ja Betty Garcia, kes aitasid üles ehitada Portlandi hispaaniakeelse grupi, olid kohutatud Portlandi koguduse innukuse kadumisest ja kolisid Chicagosse. Nad alustasid Chicago hispaaniakelse grupi 2008. aasta jaanuaris, mis on tänaseks kasvanud 3-st kuni 17 jüngrini.
• Anthony ja Elizabeth Eckels olid regiooni liidrid Portlandis. Nad lahkusid 2008. aasta veebruaris, et alustada meie uut sõsarkogudust Florida osariigis Orlando linnas, mis on kasvanud kahest jüngrist 17-ni. Vaatamata nende suurest armastusest Steve ja Lisa vastu, palusid nad hoopis minul ja minu abikaasal Theresal neid Johnsonite asemel õpetama hakata. Anthony sõnade järgi tundis ta, et “Steve usk ei ole hetkel päris seal, kus see olema peaks.”
• Michael ja Michele Williamson olid samuti regiooni liidrid Portlandis. Nad kolisid LA-sse 2008. aasta juunis, et saada koguduse juhtimise jaoks treeningut. Ka nemad ei olnud nõus Steve vaadetega “autonoomiast”. Tegelikult tagandas Steve nad juba 2008. aasta märtsis regiooni liidrite ametist, kohe pärast seda, kui Michael oli Portlandi kogudust “leigeks” nimetanud.
• Mike Patterson lahkus Portlandist 2007. aasta detsembris pärast seda, kui ta oli Steve autonoomsuse küsimuses konfronteerinud. Praegu, töötades täie kohaga kogudusele meie sõsarkoguduses Phoenixes, juhib Mike eriti viljakandvat üliõpilasgruppi Arizona State Ülikoolis, mis on viimase üheksa kuuga kasvanud 6-st kuni 25 jüngrini!
• Jason ja Susan Bond teenisid Portlandi Koguduses Djakonitena ja said Koguduse Vanema treeningut. Sellel liidrite koosolekul, kus Steve teatas Portlandi väljaastumisest uuest liikumisest, konfronteeris Jason Steve: “Vend, sa ütled, et Portland jääb alati jüngerlust harrastavaks koguduseks, aga veebruari kuust alates ei ole, ei sinul ega sinu naisel, kes te meid õpetama peaksite, mitte kordagi meiega õpetusaega olnud … Steve, autonoomsetena oleme me vaid üks paljudest väikestest kogudustest, milliseid on iga nurga peal … ja jääme täiesti ilma osavõtuta organiseeritud maailmaevangeliseerimise plaanist.” Vähem, kui kuu aega pärast seda koosolekut kolisid Jason ja Susan Phoenixisse, saades Phoenixi Rahvusvahelise Kristliku Koguduse osaks. Bond’ide tütar Rachel on nüüd aga üks liidritest meie uues sõsarkoguduses New York City’s – Empire City’ Rahvusvahelises Kristlikus Koguduses,.

Erinevalt Doug Arthuri väitest ei olnud keegi neist ülalmainitud jüngritest “värvatud”. Nad lahkusid oma isiklike veendumuste pärast!

Nagu enamik juba mõistavad, olid Kip ja Elena sügavalt haavatud, tundes reetmise maiku ja kurbust väljakujunenud olukorra pärast Portlandis. Kip tegi sellele vaatamata väga armuliku avalduse Steve ja Portlandi Koguduse meie liikumisest lahkumise kohta nende erimeelsuse pärast autonoomia ja keskse juhtimise küsimuste üle, kirjutades lihtsalt: “Me soovime neile kõike head.” Vastupidiselt tema käitumisele kasutavad paljud ICOC liidrid Kipi ja kõigi meie kohta sarnaseid väljendeid, nagu: “vastuhakkajad ja laimavad tülinorijad.” Seda sama öeldi ka Pauluse kohta (Apostlite teod 24:5): “…see mees on nagu katk (ingl.k: “trouble maker” – NIV) ja õhutab mässu kõigi juutide seas…” Mina võin teile aga kinnitada, et need kõik on suurepärased inimesed, kellel on sügavad veendumused kõne all olevate küsimuste kohta. Roger Lamb püüab teisi veenda, nagu ta kirjutas ühes oma artiklis, et kõiki neid, kes uude liikumisse kuuluvad, ühendab ainult üks asi – ja see on vajadus saada “Kipi poolt kontrollitud”. Kas see on teie arvates tõesti see ainus asi meie elus? Kas me kõik oleme teie arvates tõesti nii rumalad? Mõtleme korraks kõigi nende peale, kes varem ICOC-is täie kohaga kogudusele töötasid ja kes nüüd täiesti pühendunud jüngrite liikumisse kuuluvad: LA-s – Lu Jack ja Cathi Martinez, Carlos ja Lucy Mejia, Steve ja Jeanne Bolin, Javier Ochoa, Victor ja Sonia Gonzalez, Marty ja Cathy Wooten, Sal ja Patricia Velasco, Raul ja Lynda Moreno, Nate Reid, Rob ja Burgundie Onekea, Mike Purdy, Mike Underhill, Ken ja Liliana Zindler, Jay ja Angie Hernandez, ning Rick ja Heather Romney; Hawaiil – Kyle Batholomew, Jody Tyrell, Chris Teves, Albert Wagers ning Joe ja Mary Santos; Las Vegases – Dan ja Deenie Triana; Eugenes – Jeremy ja Amy Ciaramella; New York Citys – George Grima ning DJ ja Kacie Comisford; Orlandos – Anthony ja Elizabeth Eckels; Phoenixis – Chris ja Sonja Chloupek; Congo Demokraatlikus Vabariigis – Lola Lof; Ecuadoris – Fabian ja Susana Ruiz; Surinames – Brandon ja Peggy Ferrell; Eestis – Argo ja Anu Lips; Indias – Raja ja Debby Rajan ning Vellaidurai Palanisami; ning Chicagos – Roger ja Kama Parlour, Jay ja Barb Shelbrack, ning Theresa ja mina. Ma palun teil mõelda selle peale, miks nii paljud endistest täiskohaga töötavatest liidritest on ICOC-st lahkunud ja uue liikumisega ühinenud?

Fakt on see, et 2005. aasta sügisel kirjutasid paljud ICOC liidrid alla Kipi vastasele kirjale, et ehitada oma suhtluskonna ümber kaitsetara, takistades sellega inimesi lahkumast ja Kipi juhitud kogudusega ühinemast. Kas aga sajad inimesed, kes alustasid 1980-ndatel Bostoni liikumise, ei tundnud ennast mitte samamoodi Mainline Koguduse suhtes? Koguduse liidritena ei ole meil mingit kontrolli inimeste üle, kes on meie juhtimise tõttu õnnetud ja teevad otsuse mujale kolida. Ma usun, et lennufirma Southwest Airlines’ logo ütleb seda väga hästi: “Sul on vabadus reisida sinna, kuhu sa iganes soovid.”

Ma küsin veelkord, miks peaksid nii paljud inimesed tahtma Portlandist ära kolida, kui nende arvates seal kõik hästi on? Ausalt öeldes, kui sa oled suurepärases koguduses, siis ei lähe sa kuhugi. Kui see aga ei ole sinu meelest nii, siis palveta ja kaalu kõik hoolikalt läbi. Ja tule ja vaata! Seejärel vali välja tiim ning kääri käised ülesse! Me oleme veendunud, et kui me “tõstame oma silmad Jeesusele” ja jätkame oma Issanda tööd (igas linnas on tööd rohkem, kui küllalt) siis Jumal saab meie kätetööd kindlasti õnnistama.

On veel üks asi, mille me peame selgeks rääkima.

Doug väidab, et … “2006. aastal võttis Kip vastu otsuse rebida katki kõik sidemed, mis sidusid teda oma endise suhtluskonnaga, Rahvusvaheliste Kristuse Kogudustega, ja alustada oma uut täiesti pühendunud jüngrite liikumist.”

Hollywoodi grupp rõõmustab Stephanie ristimise üle!

Samal ajal on selgelt dokumenteeritud, et Kip hoopis lõigati ära suhtluskonnast selle eest, et ta keeldus “kahetsemast”! Või nagu meie seda näeme – selle eest, et ta keeldus “kompromissimast” ja “muutmast” oma veendumusi keskse juhtimise kohta ja oma 30 aastat kestnud võitluse kohta autonoomia vastu ning keeldus hülgamast unistust evangeliseerida maailm meie põlvkonna jooksul. Kui ma kolisin Chicagosse, helistasin ma Steve Statenile, et temaga kokku saada. Steve küsis teiste Chicago Kristuse Koguduse liidrite käest nõu ja ütles siis mulle, et mingit kohtumist ei toimu. Nii kaua, kuni ma käin läbi “Vend McKeaniga” (kelle Steve Staten ja teised olid suhtlemisest ära lõiganud), ei saa, ega taha nad minuga kohtuda. Doug, kas sa saad tõesti puhta südamega öelda, et need olime meie, kes “rebisid katki kõik sidemed”? Sa väidad ka, et Portland saatis 2007. aasta mais oma “parimad ja säravamad” misjonitiimiga Los Angelesi, aga Peter Garcia LA ICOC-st nimetab seda tiimi “Saatana liikumiseks”. Kumb see siis on? Kas see on “parimad ja säravamad” või hoopis Saatana töö? Kas inimesed on “parimad ja säravamad”, kui nad on ICOC-s ja Saatana töö, kui nad on ICC-s? Ja kas “Vend McKean” on siis ikka vend või ei ole? Kip jätkab sadade jüngrite ristimist ja evangelistide kasvatamist selleks, et uusi kogudusi alustada. Võib olla süüdistab ICOC Kippi nõnda samuti, nagu variserid süüdistasid Jeesust Saatana jõu kasutamises, teda “Peltsebuliks” nimetades? (Luuka 11:15)

Doug’i artiklis ei ole öeldud mitte ainult seda, et Kip võttis kaasa kõik “parimad ja säravamad”, vaid ka seda, et ta võttis kaasa ka kogu Portlandi raha! Steve Johnson kirjutas aga oma Portlandi Koguduse artiklis 16. märtsil 2008. aastal järgmist: “Eelmisel aastal tegi meie kogudus midagi uskumatut, kogudes kokku üle 150 000 dollari, et saata Kip ja Elena koos 40 venna ja õega alustama tööd Los Angeleses … Me võime kõik väga tänulikud olla, et me saame olla osa sellest heast tööst, toetades seda oma raha ja oma palvetega.” 2007. aasta septembris, neli kuud pärast City of Angels’ Koguduse alustamist nägi Kip, et Steve tunneb Portlandi finantsilise olukorra pärast liiga suurt koormat. Selle tõttu palus ta Stevel jätta 20 000 dollarit planeeritud 150 000-st Portlandisse ja lõpetada McKean’idele tervisekindlustuse ja pensionifondi maksmine (mida neil ei ole tänaseni). Kip tegi seda selleks, et Steve saaks võtta kogudusele tööle Buzz ja Anita Banadya uskudes, et Buzzi abiga saab Portlandi Kogudus evangelistliku tõuke ja Anita kohalolek, kes on Lisa ema, saab olema Lisale suureks toeks. Just selline peab olema tiimitöö, muretsedes teineteise vajaduste eest, nagu ka miljardite inimeste vajaduste eest üle kogu maailma.

Et väljakujunenud olukorras ei peaks keegi tundma, nagu oleksid Kip ja Elena jätnud Portlandisse üksi need jüngrid, kes igatsevad meie uues liikumises osaleda, saadab 17 kuud vana 225 liikmeline City of Angels’ Kogudus oma südame – Ron ja Tracy Hardingi – Portlandi Rahvusvahelist Kristlikku Kogudust juhtima! Nad teevad selle ohverduse, olles äsja saatnud kahe misjonitiimiga teele 30 jüngrit New York City’sse ja Honolulusse! Kõigi nende ohverduste tõttu on Jumal õnnistanud vaid 17 kuulise ajalooga City of Angels’ Kogudust 150 ristimise ja 70 restaureerimisega! See on tõesti liikumine!

Lõpetuseks tahan ma öelda, et ma ei ole siin uues liikumises sõprussuhete pärast, vaid ainult oma veendumuste tõttu! Joosua ja Kaalep ei saanud partneriteks mitte selle pärast, et nad olid semud ja üksteisele sümpaatsed, vaid hoopis oma usu ja sügavate veendumuste pärast. Nad ei mõistnud hukka ülejäänud 10 liidrit mitte sellepäarst, et nad lihtsalt ei meeldinud neile, vaid nad tegid seda liidrite usupuuduse ja nende puudulike veendumuste tõttu. Kui Steve kõneles 2005. aastal Seattle konverentsil, ütles ta: “Ma ei lähe kunagi ühelegi peole, kuhu minu sõber Kip ei ole kutsutud.” Milline vägev sõber!!! See oli tõesti oma sõbra eest kuristiku äärele minek. See, mida Steve tegi oli julge ja lojaalne. Siiski ei saa ma uskuda, et Steve on üldse KUNAGI meie uues liikumises olnud selle pärast, et ta jagas meie veendumusi. Ma usun, et ta oli siin hoopis oma sõpruse pärast Kipiga. Samuti usun ma, et paljud, kes on jäänud ICOC-i, ei ole teinud seda mitte oma veendumuste pärast, vaid lihtsalt sõprussuhete pärast. Lubage mul veelkord korrata, et ma ei ole uues liikumises mitte oma sõprussuhete pärast. Minu lähedased sõbrad olid kõik ICOC-s ja ma pean neid suhteid tänaseni kalliks, aga ma olen uues liikumises “oma veendumuste pärast”. Ma usun, et see, mida me teeme on Jumala tahtmine ja uus liikumine on selle jaoks hädavajalik. ICOC on kaotanud nende viimase viie aasta jooksul tuhendeid inimesi. Me ei näe seal enam ei geograafilist kasvu, ega ka imepäraselt palju ristimisi. Keegi peab ju ükskord selle küsimuse esitama: kas see on veel üldse liikumine, või on see lihtsalt üks suhtluskond. ICOC enda statistika näitab täpselt samasuguseid numbreid, nagu Mainline Kristuse Koguduse statistika 1979. aastal (kui Püha Vaim läbi Kipi Bostoni liikumise alustas). Sellel ajal nõustusid kõik Tom Jonesiga, kes ütles, et Mainline Kogudus on pettumust tekitavalt leige. Keskmises Mainline koguduses oli 1979. aastal 150 liiget ja seal ristiti vaid kaheksa inimest aastas, kellest kuus olid koguduse liikmete lapsed. Alates 1979. aastast on Kip jäänud kindlaks oma veendumustele Piiblist. Samadele veendumustele olen jäänud kindlaks ka mina, mis teebki meist “partnerid evangeeliumis”.

DJ Comisford on väga põnevil kõneledes Empire City esimesel koosolekul!

Mõtiskleme hetkeks viimase koguduse alustamise üle New York City’s mille saatis välja City of Angels’ Kogudus. Selles linnas on 20 miljonit inimest. Isegi, kui nende hulgas on juba üks miljon päästetut (ma ei arva, et seal on neid nii palju), tähendab see, et seal on praegu vähemalt 19 miljonit kadunud inimest! Kas sellel viinamäel ei ole siis tõesti rohkem töötegijatele ruumi? 14. septembril oli 20-liikmelisel misjonitiimil nende esimesel jumalatenistusel 78 inimest. Theresal ja minul oli võimalik osa võtta Washington DC esimesest jumalateenistusest. DC misjonitiim, kes oli välja saadetud peamiselt täiesti pühendunud liikumisse kuuluva Central New York Koguduse poolt, kogus oma esimesele jumalateenistusele 134 inimest, kes nägid nelja jüngri lisamist koguduse liikmete hulka (üks ristimine, üks restaureerimine ja kaks ületulekut teistest kogudustest)! Me peame oma kogudusi unest üles raputama, mitte uinutama neid leigusele ja stagneerumisele. Vähem, kui kahe aasta jooksul on Püha Vaim alustanud täiesti pühendunud jüngrite liikumises 32 kogudust 13-s rahvuses! Me usume kogu südamest, et Jumala jõudu kasutades evangeliseerime me selle põlvkonna jooksul maailma.

Kacie esitab bändi saatel laulu Empire City Koguduse avakoosolekul New Yorgis.

Nõnda, nagu Paulus noomis Peetrust, las see kiri olla noomimiseks kõikidele ICOC liidritele, kes on oma patus Kipi vastu nurisenud ja ta ebapiibellikult ära lõiganud ja samuti lõiganud ära sadasid meist, kes me tema julget visiooni ja piibellikke veendumusi jagame. Ma olen eriti pettunud nendes liidrites, kes Kippi isiklikult ei tundnud, aga kirjutasid alla tema vastu suunatud kirjale vaid selle tõttu, et nende liidrid käskisid neil seda teha. Ma häbeneksin silmad peast, kui ma oleksin teinud midagi sellist! Lõpuks peab ära märkima ka selle fakti, et järgides Jeesuse õpetust – “kui keegi lööb sulle vastu paremat põske, keera talle ka teine ette,” ei ole Kip, ega ükski teine meie perekonna kogudustest suhtlemisest ära lõiganud mitte ühtegi ICOC liidrit, kuigi neil mõne asja suhtes meist erinev arvamus on, sest me loeme neid oma vendadeks.

Kas meie veendumused meeldivad paljudele, või vähestele, kas me oleme enamuses, või vähemuses, sellel ei ole tegelikult tähtsust. Tähtis on vaid see, et me oleksime ustavad ja võimelised jääma Jumala juurde, näidates Talle oma armastust Tema käskudele alludes. Kui sul on igatsus olla Jumala liikumises, kus iga liige on kutsutud üles jüngerlussuhteid omama ja visiooni, evangeliseerida maailm meie põlvkonna jooksul, hoitakse kõrgel – külasta meid. Ja kui sa näed Piiblis kirjeldatud kogudust ellu ärkamas – ühine meiega!

Chris Broom
Chicago Rahvusvahelise Kristliku Koguduse Evangelist