Tallinna Rahvusvaheline Kristlik Kogudus

Chloupekite perekond: Sonja, Chris ja nende lapsed Chase ja Cassidi!

“Kui nad nüüd olid einet võtnud, ütles Jeesus Siimon Peetrusele: “Siimon, Johannese poeg, kas sa armastad mind rohkem kui need?” Peetrus ütles talle: “Jah, Issand, sina tead, et sa oled mulle armas.” Jeesus ütles talle: “Sööda mu tallesid!”
Tema ütles talle veel teist korda: “Siimon, Johannese poeg, kas sa armastad mind?” Ta vastas talle: “Jah, Issand, sina tead, et sa oled mulle armas.” Jeesus ütles talle: “Hoia mu lambaid kui karjane!”
Tema ütles talle kolmandat korda: “Siimon, Johannese poeg, kas ma olen sulle armas?” Peetrus jäi kurvaks, et Jeesus küsis temalt kolmandat korda: “Kas ma olen sulle armas?” Ja ta ütles temale: “Issand, sina tead kõik, sina tead, et sa oled mulle armas.” Jeesus ütles talle: “Sööda mu lambaid!
… Aga kui Jeesus seda oli öelnud, ütles ta talle: “Järgne mulle!”
Johannese 21:15-19 Jeesus valis Peetruse juhtima oma alles algavat liikumist pärast Peetruse erilist avaldust, mis demonstreeris tema suurt usku: “Sina oled Kristus, elava Jumala Poeg.” (Matteuse 16:16). Loomulikult mäletame me ka Jeesuse väga radikaalset väljaütlemist sellele samale impulsiivsele vennale vaid mõni hetk hiljem: “Tagane minust, Saatan!” Peetruse suurim tugevus oli ka tema suurim nõrkus! Tema intensiivselt emotsionaalne süda ja valmidus asju välja öelda olid tööriistadeks, mis võimaldasid meie Loojal teda Jumalariigi jaoks võimsalt kasutada, avades selle nii juutidele, kui paganatele. Samas olid just need iseloomujooned talle aeg ajalt valu ja kukkumise põhjustajaks. Kui Jeesus mererannal oma Koguduse juhtimise üleandmist inimeste kätte ette valmistas, määras ta Peetruse taas talle Jumala poolt antud rolli. Peetruse kahetsemine ja tema taasmääramine vahetult pärast seda, kui ta oli läinud tagasi kala püüdma on siin, Johannese evangeeliumi viimastel lehekülgedel, väga eredalt välja toodud. Kui Peetrus arvas, et Jeesus on surnud, kaotas ta unistuse evangeliseerida maailm. Kui ta aga aru sai, et Jeesus elab, hüppas ta vette, et jõuda Jeesuse juurde tagasi nii ruttu, kui võimalik! Nii see tõesti on – ükskõik, kui kaugele keegi on ka Jumala juurest kukkunud, saab ta alati, tõeliselt kahetsedes, Tema juurde tagasi pöörduda ning paljudel juhtudel saab ta ka taastatud ametisse, millesse Jumal ta kunagi määranud oli. Meie Jumal on halastaja Jumal!

Chris ja Sonja oma pulmapäeval!

Chris sündis 8. jaanuaril 1962. aastal Indiana osariigis Indianapolise linnas Neil ja Judy Chloupeki pojana. 80-ndatel, pärast gümnaasiumi lõpetamist, teenis Chris USA sõjaväes, veetes osa sellest ajast Itaalias. Teenistusest vabanedes Ühendriikidesse naastes, astus ta Põhja Arizona Ülikooli Õigusteaduskonda, saades juristi diplomi 1989. aastal (B.S. in Criminal Justice). Pärast seda kolis Chris näitlejakarjääri lootuses Hollywoodi, saades lõpuks tööd ansamblis Guns & Roses. Järgnenud jumalakartmatu elu viis ta tõsiste pattudeni, sealhulgas narkootikumide ja alkoholi kuritarvitamiseni. Jumal töötas aga võimsalt läbi Chrisi sõbra, kes sai ristitud Los Angelesi Rahvusvahelises Kristuse Koguduses (ICOC). Sõber jagas usku ka Crisiga ja kutsus teda koosolekule. Varsti pärast seda, 3. novembril 1993. aastal, sai Chris Jeesuse jüngrina ristitud, hüljates täiesti oma endise elustiili. Jumal kasutas teda võimsalt ja juba aasta peale ristimist pakuti talle täie kohaga tööd kogudusele. Umbes samal ajal sai jüngriks ka endine modell Sonja Pedersen. Nad said Chrisiga suurteks sõpradeks ja Chris palus ta endale tüdrukuks.Sonja sündis 2. juulil 1970. aastal Lõuna Aafrikas Vryheidi linnas Norman ja Marlene Pederseni tütrena. 18 aastasena lahkus ta kodust, et reisida mööda maailma ja otsida võimalust modellina töötamiseks. Sonja jagas meile eelmisel naistepäeva koosolekul, kuidas see pöörane elustiil viis ta paljude häbiväärsete ja tõeliselt kahjulike pattudeni, samuti kooselamiseni ühega oma paljudest meessõpradest. Selle aja jooksul reisis Sonja läbi Inglismaa, Shotimaa ja kogu Euroopa, elas Iisraelis ja jõudis lõpuks Ameerikasse, reisides läbi New Yorgi, Denveri, Los Angelese ja Tampa. Ta elu paistis olevat väliselt perfektne, kuid vaid Sonja teadis, et ta on seesmiselt suremas ja ta otsustas abi otsida. 1994. aastal tabas Los Angelest tohutu maavärisemine, raputades sõna tõsises mõttes Sonja enesekindlat maailmapilti, millele ta siiani oma elu ehitanud oli. Depressioonis olles hakkas ta Jumala poole palvetama ja varsti pärast seda kutsutigi ta Los Angeles’i ICOC koosolekule. Sonja sai ristitud 5. märtsil 1994. aastal. Chrisi ilmumisega tema ellu toimusid radikaalsed muutused ja nad abiellusid 1. aprillil 1995. aastal!

Emadepäeva järgsel päeval ristis Maria Freckman oma vanaema, Gloria!

1995. aastast alates töötasid mõlemad, nii Chris, kui Sonja, täiskohaga kogudusele Orange County Regioonis ja hiljem AMS – “Arts, Media & Sports” – Regioonis (kunst, muusika ja sport). 1996. aasta detsembris sai Chris määratud Evangelisti ja Sonja – Naiste Juhi ametisse. Nende põnevate aastate jooksul õnnistas Jumal Chloupekite pere veel ka kahe fantastilise lapsega – tänaseks juba 10 aastase Chase ja 8 aastase Cassidi’ga. Selle aja jooksul oli Sonja saatejuhiks ICOC uudisteprogrammis KNN (Kingdom News Network) ja Chris’i näitlemisega seotud unistused said täidetud peaosatäitmisega mitmes KNN–Productions’ poolt toodetud lühifilmis. 2002. aasta saabudes hakkas Chris nägema suuri muutusi nii Los Angeles ICOC juhtimises, kui ka inimeste südametes. Grupi vaimsus ja eesmärk muutusid, kui koguduse juhtkond pöördus tagasi traditsioonilise Mainline Kristuse Koguduse teoloogia juurde. Chris nägi eredalt, kuidas kogudus kahanes ja kaotas lootusetult visiooni maailma evangeliseerimise jaoks ning ta otsustas juhtkonnast välja astuda. Ta tegi seda 1. aprillil 2002. aastal – täpselt kaheksa aastat hiljem, kui ta kogudusele tööle oli hakanud. Nagu paljud teisedki, kes pärast Jeesust järgima hakkamist “tagasi vaatasid” (Luuka 9:62), kolis ka perekond Chloupek Chris’i lapsepõlvekoju Arizona osariiki Phoenix’i linna. Nad elasid seal mõnda aega ökonoomilistel kaalutlustel Chris’i isa Neil’i juures. Jumal õnnistas neid majanduslikult järgmise paari aasta jooksul tohutult, sest Arizona kinnisvaraturg oli tõusuteel. Chris’ist sai ärijuht suures firmas, mis tegeles kinnisvara arendusega. Perekonna sissetulek oli väga suur ja Chloupekid ostsid kokku maju nii investeerimise eesmärgil, kui enda koduks Phoenix’i väga esinduslikus rajoonis, Scottsdales.

Kahjuks kaotas Chris kohaliku ICOC koguduse liikmena oma südame ja oma veendumused ning muutus leigeks. Kuid isegi sellises vaimses seisus oli ta shokeeritud, nähes sadu jüngreid kogudusest lahkumas. Tundes ennast kasutult ja kaotades oma endised unistused Jumalariigi jaoks, vajus Chris tagasi oma vanade pattude küüsi. See oli pime ja raske aeg nende perekonnas. Sonja veetis lastega poolteist kuud välismaal ja Chris triivis järjest kaugemale Jumalast. See on tõesti nii, nagu Piibel ütleb: “Kus ei ole visiooni, inimesed hävivad…” (Õpetussõnad 29:18 – NIV). Sonja võitles samas oma kibestumisega Chrisi vastu. Tal oli raske andestada Chrisile tema patte ja seda, et ta ei juhtinud nende perekonda, nagu üks vaimne mees seda tegema peab.

Samal ajal liigutas Jumal aga Chrisi südant ja ta kahetses oma leiguses. Ta hakkas kutsuma inimesi enda ümber tagasi jüngerluse põhialuste juurde. Leidmata Phoenixis ühtegi teist veendumusega jüngrit, otsisid Chris ja Sonja meeleheitlukult mingit lootuskiirt. Nad otsustasid sõita palju kõmu tekitanud Portlandi kogudusse, et oma silmaga näha, mis seal tegelikult toimub. Pärast pühapäevast jumalateenistust teatas Chris: “See on see kogudus, milles ma kunagi ristitud sain!” Kui Chloupekid mõistsid, et nende kogudust ei ole võimalik enam seestpoolt taastada, otsustasid nad alustada uuesti täielikult pühendunud jüngritest koosneva koguduse.

Meie kõige noorem vend, Jason, sai ristitud kolmapäeva õhtul!

Niisiis 2005. aasta septembris otsustasid Chris ja Sonja julgelt, koos veel ühe paariga, oma enda kodus uue kodukoguduse alustada. Selle tagajärjel saadeti nende endise koguduse poolt välja kiri, millega häbimärgistati Chloupekite perekond ja lõigati nad ära suhtlemisest. Kirjas oli samuti valesüüdistused Kipi ja Elena ja terve Portlandi Koguduse kohta, millest oli selleks ajaks saanud juba kõige kiiremini kasvav ICOC kogudus maailmas. Jumal õnnistas Chloupekite perekonna püüdlusi ja lühikeses ajaga said paljud ristitud. Nende seas Trinity (nende naaber), Neil (Chrisi isa), Shawn, Jamal, Malinda, Bill, ja Alphonso. Kinji sai restaureeritud kogudusse ja mis kõige põnevam – Chris’i ema Judy Morris sai Kristusesse ristitud! Kuna Neil ja Judy lahutasid teineteisest juba aastaid tagasi, kui Chris veel teismelise eas oli, on see tõeline ime, et nad nüüd mõlemad meie koguduse perekonda kuuluvad!30. juulil 2006. aastal saadeti meid Portlandist 14 liikmelise misjonitiimi koosseisus abiks Phoenixis olevale jüngrite “jäägile”. Tänaseks on see nelja jüngri suurune Phoenixi Rahvusvaheline Kristlik Kogudus koos Portlandist tulnud tiimiga kasvanud 58 jüngrini, kogudes üle saja inimese pühapäevastele jumalateenistustele! 2. mail toiminud koguduse “pereõhtu” jääb meile Heleniga alatiseks meelde väga erilise õhtuna, kui Jumal lasi meil Chrisi ja Sonja Evangelisti ja Naiste Juhi ametisse taastada ja anda neile ametlikult üle vastutus Phoenixi Koguduse juhtimise eest! Me oleme Helenaga niivõrd tänulikud Jumalale visiooniga inimeste eest meie suhtluskonnas, sest meil hakkab täituma unistus, mis on meil olnud juba väga kaua – minna misjonitööle Lõuna Ameerikasse. Me usume, et Püha Vaim saadab meid ehitama “sammas-kogudust” Santiaagosse Tshiilis ja me palvetame, et see teeniks Jumalariiki kogu Lõuna Ameerika evangeliseerimise keskusena! Ma olen veendunud, et Chris ja Sonja annavad kogu oma südame, kõigepealt Jumalale ja seejärel inimestele ning Jumal saab nende kaudu siin Phoenixi linnas korda saata veel palju rohkem, “kui oskame paluda või isegi mõelda.” Iga päevaga saab järjest selgemaks, et meie Jumal on suurepärane Jumal ning Tema “abi teeb meid suureks!” (Laul 18:35)

Matthew Sullivan