Mõeldes tagasi selle poole aasta peale, mis eelnes meie esimesele City of Angels’ Rahvusvahelise Kristliku Koguduse külastamisele , näen ma mitut põhjust, miks me vaimselt sellesse kohutavasse seisu olime jõudnud. Kõigepealt olin ma mures meie 14 aastat kestnud abielu pärast Luis “Lu Jack” Martineziga, sest meil oli järjest raskem omavahel kontakti leida. Ta oli (ja on) vastus minu palvetele, kui ma Jumalalt endale kaasat palusin. Kuid majandusliku surve tõttu, et ots otsaga kokku saada, töötasime me mõlemad liiga palju ning pea-aegu ei näinudki teineteist. Sellele lisaks ei olnud meil mingit vaimset inspiratsiooni, mis oleks aidanud meil näha seda ainust ilmselget abi meie koorma kergendamiseks: panna Jumalariik esikohale! Selle asemel, et koos meiega palvetada ja meiega Piiblit õppida, patsutati meile vaid õlale ja öeldi selliseid repliike, nagu: “Küll aeg toob selgust!” Ja kui ma otsustasin kahetseda ja olin õdedele kõigist oma pattudest avatud – isegi sellest, kuidas ma ihaldasin ühte meest, kes minuga koos töötas – sain ma vastuseks: “Ära muretse, ka meil on samad probleemid.” See vastus oli minu jaoks kohutav! See, mida ma vajasin, oli Vaimne abi ja õpetus ning isegi noomimine; kuid seda ma ei saanud. Ma teadsin, et pean sellest ka ilma kellegi teise abita oma abikaasale avatud olema – ja see saigi minu sünnipäeva hommikul toimunud suure riiu põhjustajaks.
 |
| Johnny jagab haaravat lugu oma pöördumisest! |
Teine minu vaimse tühjuse põhjus oli pidev mure laste pärast.Meil on kolm fantastilist last – kaks poega, LT ja Philip ja tütar, Christine. Ma hüüan neid oma “imelasteks”, sest ma olin veendunud, et mul ei ole kunagi võimalik lapsi saada, vägistamise tõttu, mis oli mulle lapsena osaks saanud. Aga tõestuseks, et Jumal on suurem, kui kõik meie probleemid, sündis meile LT, ning viis aastat hiljem, Christine. Kolm aastat pärast seda üllatas Jumal meid Phip’iga. Emana, kes kunagi ei osanud isegi arvata, et ta emaks saab, armastasin (ja armastan) ma oma lapsi eriti sügavalt. Minu südames oli aga suur hirm, sest meie vanem poeg hakkas jõudma teismelise ikka ja ma teadsin, et “patt ukse ees luurab ja himustab”. Kohutav on pealt näha, kuidas sinu süütu kallis laps noorukiea saabudes teadlikult järjest sügavamale pimedusse vajub.Kuigi ma olin nende muredega hõivatud, ei seganud see mind oma kogudusest abi otsida. Ma palusin vähemalt kolmel vennal LT jaoks “vanemaks vennaks” saada ja temaga oma vaimset tarkust jagada. Keegi nendest ei vastanud mu palvele jaatavalt. Ma õhutasin oma abikaasat venna käest, kes sel hetkel teismiliste gruppi juhtis, abi paluma. Saadud vastus kurvastas ja shokeeris meid kahetsusväärselt – ka meie teismeliste juht tundis ennast vaimselt väga allatõmmatult! Ta rääkis meile, et 25-st teismelistest vaid viis vaevuvad kokkusaamistele üldse Piiblit kaasa võtma! See oli päev millal ma tõsiselt küsima hakkasin, mis on kogudusega juhtunud. Ma küsisin Jumalalt: “Kuhu on kõik jüngrid kadunud?” Ma uurisin Piiblit ja eriti kohti, nagu Heebrealstele 13:8: “Jeesus Kristus on seesama, eile ja täna ja igavesti” ja 1 Timoteose 2:3-4: “Jumala, meie Õnnistegija meelest, kes tahab, et kõik inimesed päästetud saaksid…”. Mulle avanes tõde, et Jumal tahab “ikka veel” päästa maailma minu põlvkonna jooksul. Ma hakkasin oma palvetes Jumala poole nutma, Teda anudes, et ta saadaks meile kellegi, kes juhiks meid tagasi selle elustiili ja selle passiooni juurde Kristuses, mis meil kunagi olemas oli. Ma palusin Jumalat saata meile keegi, kes juhiks meid “teoga ja tõega” (1 Joh 3:18). Ma palusin Jumalalt andestust oma leiguse eest ja alustasin oma pöördumist sellega, et hakkasin jälle aktiivselt usku jagama. See muutis minu käitumist isegi koosolekutel, kus ma hakkasin jälle kõva häälega kaasa laulma!
 |
| Mike Ortega sai ristitud meie aastapäeva pidulikul jumalateenistusel! |
Minu kahetsuse muutis isegi “magusamaks” see, et minu abikaasa hakkas samuti kahetsema ja meid jälle julgelt, läbi oma suhte Kristusesse, juhtima. Ta võttis vastu otsuse, et on aeg jälle piiblidiskussioonide organiseerimiseks – ja samuti õpetusaegade läbiviimiseks. Kogu meie koguduses oli vaid mõned, kes olid nõus seda meiega koos tegema. Palju rohkem oli neid, kes arvasid, et see vajab liiga suurt pühendumist. Sai selgeks tõsiasi, et selleks, et kogu kogudus saaks tagasi oma kuumuse ja tule Jumala teenimisel, peab muutus algama koguduse liidritest. Kahjuks, mis iganes seda ka ei põhjustanud, aga kutset juhtkonna poolt muutumiseks ei tulnud kunagi. Ja siis, just õigel ajal, tõi Jumal Kipi ja Elena McKeani tagasi Los Angeles’i! Mõned meie head sõbrad – Sal ja Patricia Velasco ja Raul ja Alicia Sanchez – kes olid oodanud ja palvetanud nende LA-sse tagasituleku eest kaua, jagasid meile põnevusega, et Jumal on nende palvetele vastanud. Vaid Kipi ja Elena nime nimetamine tõi tagasi terve ookeani vanu mälestusi. Mitmed inimesed on kahjuks teistele Kipist, arvatavasti nende enda ebakindluse ja kadeduse tõttu, väga võltsi ja “suurushullustust” põdeva inimese pildi jätnud. Igatahes on minul temaga otseselt kokkupuutudes jäänud pilt kui väga inimlikust vanemast vennast ja vaimsest isast. Elades varem Kipi ja Elenaga koos rohkem kui aasta nende administratiivse assistendi ja lapsehoidjana, on mul neist palju häid mälestusi. Isegi rohkem veel – ma usaldan neid täielikult, sest ma nägin nende igapäevast pühendumist Jumalale. Ma nägin nende palveid varajastel hommikutundidel, nende iganädalasi perekoosolekuid, nende imekspandavat evangeelset elustiili ja nende tingimusteta armastust minu ja minu pere vastu. Just see, mida ma nendega koos elades nägin, inspireeris mind hiljem kogudusele tööle hakkama. Loomulikult nägin ma ka mõnda situatsiooni, kus ma tundsin, et Kip liiga “tundetult” käitus, või Elena “lihtsalt ei mõistnud mind”, aga “nagu igas perekonnas”, tundsid ka nemad vahest, et minagi nende suhtes valesti käitusin. Me lahendasime selliseid asju avatult ja kahetsedes (Jakoobuse 5:16), nagu igale vaimsele perekonnale kohane.
 |
| Meie uus vend Ron! |
Jumal ei oleks saanud välja valida sobivamat paari, kes oleks meid suutnud tagasi juhtida armastuse juurde Kristuse ja tema missiooni vastu. Arvestades neid raskeid aegu, millest nad läbi läinud on, ei suudaks ma ette kujutada rohkem alandlikuks tehtud ja tänulikku paari, kes meid juhiks. Nii see siis juhtuski, et täpselt aasta tagasi tulime me koos Lu Jacki ja meie lastega City of Angels Rahvusvahelisse Kristlikku Kogudusse. Patt ja eemaldumine Jumalast minu elus tegid mind vajalikul määral alandlikuks, et seda uut kogudust külastada. Ma tänan Jumalat, et Ta lasi meil nii madalale vajuda just minu sünnipäeva eelõhtul. Jumal teadis, millised vägevad asjad Tal meie jaoks varuks on, kui me vaid otsustame tõusta ja teha sammu usus.
 |
| Allen Dahlstrom kolib Portlandist Los Angelesse, et võtta osa New Yorgi missionitiimist! |
See on minu arvates tohutult imepärane, et Jumal on mitmekordistanud Portlandist tulnud 42 meeskonnaliiget, õnnistades neid esimese aasta jooksul 101 ristimise ja 60 restaureerimisega! Alates hetkest, mil me eelmise aasta mais City of Angels’ koguduse liikmeteks saime, sai meile osaks õnnistus suhelda McKeanidega peaaegu iga päev. Me oleme saanud tunnistajateks, kui võimsalt Jumal läbi oma Vaimu ja jüngerlussuhete töötab. Me nägime, kuidas minu vanemad kogudusse restaureeritud said ja LT teismeliste grupis Piiblit õppima hakkas. Samuti, “üle kõige selle, mida me oskame paluda või mõista,” saime me LT sünnipäeval (7/29/2007) taasnimetatud Evangelisti ja Naiste Juhi ametisse ja meie nelja liikmeline piiblidiskussioon (Sanchezid ja meie) on kasvanud neljaks uueks piiblidiskussiooniks, pannes aluse uute “Ida”- ja “Inland Empire” regioonide ülesehitamisele! On veel üks asi, mis minu südant rõõmuga täidab – ja ma tean, et see ka Jumala südant rõõmustab – nimelt, mu abikaasa seisab igal pühapäeval kogu koguduse ees juhtides laulu! Isegi Philipist ja Christinest on saanud võikesed jüngrid. Nad armastavad jagada usku koos meiega ja kutsuda oma sõpru reedeõhtusetesse diskussioonidesse.
 |
| Carrie Kloche sai restaureeritud kogudusse sellel pühapäeval |
|
Otsus lahkuda meie endisest suhtluskonnast oli väga raske, aga imed, mida me oleme vaid ühe ainsa aasta jooksul näinud, tõestavad meile, et see oli Jumal, kes meid jälle sellise koguduse liikmeks kutsus, kus iga liige on kogu südamest pühendunud jünger (2 Ajaraamat 16:9) – mitte 100% täiuslik, mitte alati tugev ja alati tubli, vaid TÄIESTI PÜHENDUNUD! Kas ma teeksin seda veel üks kord? Kindlasti! Nagu laulab minu üks lemmiklaulja, Chaka Khan: Läbi tule, üle serva, üles müüri peale
Olla sinuga, ei ükski risk näi liiga suur!
Läbi tule, läbi kõige, mis võib tulla eales
Shans armastada sind, on suurem kõigest muust
Ka minnes läbi tule, mis tulikuum!
|
 |
| Robert Smith jagab oma restaureerimise lugu! |
Mõnikord laulan ma seda laulu Jumalale oma Vaiksel Ajal tänuks selle kõige eest, mida Ta minu pere, koguduse ning kogu mu põlvkonna jaoks teinud on. Ma jagan oma südant ja oma kogemusi avatult kõigile, sest ma tean, et maailmas on tuhandeid õdesid (nagu mina), kellel on vajadus taastada oma esimene armastus Jumala vastu. Ma tean ka, et nad kardavad (nagu mina), mida selline otsus võib nende jaoks kaasa tuua. Nad kardavad eriti sellepärast, et see võib neile maksma minna nende suhted oma sõpradega, kes on neile möödunud aastate jooksul väga kalliks saanud. Kui sina oled üks nendest õdedest, üks nendest emadest, üks nendest naistest või tütardest või tädidest või isegi vana-emadest, tahan ma sind julgustada selle samaga, mis mind ennast kunagi toetas ja julgustas: “Otsige kõigepealt Jumala riiki ja Tema õigust!” Tee seda veelkord ja sa näed, kuidas Jumal sinu ja sinu pere elu jälle õnnistab. Täna vaatame me abikaasa Lu Jack’iga lootusrikkalt tulevikku ja ootame huviga seda, mida Jumal City of Angels’ Koguduses selle teise aasta jooksul korda saadab. Me ootame suure põnevusega, kuidas Jumal saadab välja Honolulu ja New Yorgi missionitiimid; saadab Melina Zepeda Santiagosse; kutsub kokku Maailmamissiooni Juubeli. Eriti põnevil ootame me kohtumist kõigi nendega, keda Jumal meie teele saadab, et nad ristitud ja restaureeritud saaksid. Suur tänu sulle, kallis Jumal, selle eest, et sa oled “seesama eile ja täna ja igavesti!”
 |
| Cathi Martinez |
|
Entries (RSS)