Külalistoimetaja: DJ Comisford – kaasjuhtiv evangelist
by: DJ Comisford
 |
| Malina ja Leilani enne oma ristimist! |
“Üks neist, nende oma prohvet, on öelnud: “Kreetalased on luiskajad, õelad loomad ja laisklejad vatsad!” See tunnistus on tõsi.” Tiitusele 1:12-13 “Valged ei oska hüpata.” “Ameeriklased on ülbed.” “Prantslased on ülespuhutud.” “Aasialased on võitluskunstide eksperdid.” “Mustad on atleetlikud.” “Blondiinid on rumalad.” Üldistused ja stereotüüpsed väljaütlemised võivad olla nii negatiived kui ka positiivsed. Iga põlvkonna ajaloos on olemas midagi, mis võib kedagi äkki pahandada ja kellelegi võib-olla haiget teha. Loomulikult ei sea keegi küsimuse alla fakti, et väljaütlemised võivad olla haavavad. Mõned usuvad aga selle tõttu, et mitte keegi, kellel on poliitiline või vaimne vastutus, ei tohiks kunagi midagi sellist välja öelda. Kas on aga alati vale üldistavaid väljaütlemisi teha, või on meie vastuseis mingi kindla teema suhtes hoopis püüd tegelikke probleeme eitada, mis meie kogudustes ja meie elus eksisteerivad?
Möödunud aasta detsembris sõitsime me koos abikaasaga Potlandist jõuludeks külla oma peredele, sest me mõlemad oleme pärit Ameerika Ühendriikide Mid-West osast. Me olime mõlemad väga põnevil, et saime jälle oma endist “kodu-kogudust” külastada ja näha oma sõpru, meile armsaid õdesid ja vendi. Neid on alati eriline näha just selle tõttu, et ma võlgnen sellele kogudusele, tema vägeva töö tõttu üliõpilaslinnakus, oma pääste. Kahjuks on aga koguduse juhtkonnal probleeme minu väljaütlemistega praeguse üldise seisukorra kohta nii mõneski meie koguduses. Eriti häirib neid see, et ma olen kasutanud sõnu “leige” ja “surev”. Rääkisin praeguse üliõpilas-grupi liidriga, kes on minu “isa usus”, kirjeldades detailselt oma tänulikkust, mida ma selle koguduse vastu tunnen, kuid lisades samas, et ma ei saa taganeda oma väljaütlemistest. Selle tõttu öeldi meile, et me ei ole enam oodatud meie kodukoguduse koosolekule. Mul paluti ka mitte kutsuda kedagi oma sõpradest (nende terminoloogias “värvata”) külla meie õdedele-vendadele Portlandisse, et nendest imedest toetust saada, mida Jumal seal ristimiste ja kogudusse tagasitulekute läbi korda saadab. Ka selle keeluga ei saanud ma nõustuda. Ma helistasin kogudust juhtivale evangelistile, et temaga selle üle rääkida. Ta ei võtnud aga minu kõnesid vastu. Ma jään alati palvetama nende, mulle väga kallite vendade ja õdede eest.
 |
| Uskumatud lood tagasitulemisest Jumala juurde |
Mulle “sai selgeks”, et kui ma oleksin tahtnud “poliitiliselt korrektne” olla, oleksin ma pidanud kasutama väljendite: “leige, surev ja surnud” asemel, väljendit: “Küll aeg parandab ja keerab uue lehekülje.” Kui ma oleksin olnud nõnda “poliitiliselt korrektne”, ei oleks keegi tundnud ennast puudutatuna või solvununa. Võib-olla oleks keegi pidanud informeerima ka meie Issandat ja Päästjat Jeesust selle kohta, kuidas olla rohkem “poliitiliselt korrektne” enne, kui ta järgneva väljaütlemise tegi: “Ja sina, Kapernaum, kas sa ei olnud ülendatud taevani? Kuni põrguni sa langed alla! Sest kui Soodomas oleksid sündinud need vägevad teod, mis on sündinud sinus, seisaks see veel tänapäeval! Aga ma ütlen teile: Soodomamaal on hõlpsam põli kohtupäeval kui sinul!” (Matteuse 11:23-24) Kas te ei arva, et Kapernaumas võis keegi äkki selle väljaütlemise peale solvuda? Ja kas eksimatu Jeesus oli tõesti unustanud Kapernauma väeülema, kelle kohta Ta väitis, et Ta ”mitte üheltki Iisraelis … ei ole leidnud nii suurt usku!” (Matteuse 8:5-10) Kas meie täiuslik Päästja ei oleks pidanud siia lisama hoopis väikese täpsustuse, võib-olla isegi oma väljaütlemise tagasi võtma, et olla täiesti kindel, et väeülema “usk ei saaks alla tõmmatud”? Kas eksimatu Püha Vaim tegi vea, kasutades Pühakirjas üldistust, nimetades kogudust Sardeses “surnud” koguduseks, väites aga samas, et Sardeses on ka “mõned nimed, kes ei ole reostanud oma riideid?” (Ilmutuse 3:4) Võib-olla oleks ka Jeesuse pidanud ära märkima ja suhtlemisest ära lõikama selliste “tagarääkivate” ja “lahknevust tekitavate” märkuste eest. Mõned on öelnud, et “Jeesus oli veatu ja teadis absoluutselt kõike ning ainult Tema võis selliseid väljaütlemisi teha.” Aga kirjas Tiitusele käsib “kõige suurem patune” Apostel Paulus Tiitusel ettevaatlik olla, suheldes “jälkide”, “sõnakuulmatute” ja “kangekaelsete eksitajatega” Kreeta kogudustes, sest “Kreetalased on luiskajad, õelad loomad ja laisklejad vatsad!” (Titus 1:12) Paulus tsiteerib siin Kreeta paganlikku poeeti Efimeniidest ja lisab, et “See tunnistus on tõsi!” Kõik Kreeta jüngrid oleksid võinud haavuda sellise väljaütlemise peale, mille tegi üks võõramaalane, keda ennast polnud isegi Kreetal! Õnneks igaüks, kellel on õige süda, saab alati aru, et Jeesuse ja Pauluse väljaütlemised ei käi mitte eranditult iga isiku kohta Kapernaumas, Sardese koguduses või Kreeta saarel.
 |
| DJ ja Kacie Comisford |
Kuigi ma usun, et igasuguste väljaütlemistega, mis hõlmavad terveid kogudusi ja inimeste gruppe, peab olema ettevaatlik, usun ma samuti, et kõik üldistavad väljaütlemised ei ole alati valed. Pühakirja lugedes näeme me selgelt, et Jeesus ja Paulus lõhkusid “poliitilise korrektsuse” barjääre, tehes üldistavaid väljaütlemisi tervete koguduste, linnade ja maade kohta. Nad ei teinud seda mitte selle pärast, et kellelegi haiget teha, vaid selle jaoks, et neid aidata! Piibellikult on see mõeldud meie südamete sütitamiseks läbi kahetsuse värskenduse. Nii ei tohi ka meie karta ega kõhelda, lõhkudes maha “poliitilise korrektsuse” barjäärid ajal, mil meile kallid vennad ja õed üle kogu maailma on segaduses, pimedusega löödud ning “unustanud” selle, kes nad vaimselt kunagi olnud on. (2 Peetruse 1:9, Ilmutuse 2:4) Fakt on see, et me peame kuulutama tõde - et “leige”, “surev” ja “surnud” osa, nii meie endisest suhtluskonnast, meie praegusest suhtluskonnast, kui ka igast teisest olemasolevast suhtluskonnast, peab kahetsema. Sest kui nad ei kahetse, lükatakse nende küünlajalg tema asemelt ära ja nad kaotavad pääste. Tõeline ühtsus saavutatakse ainult siis, kui me kõik oleme nõus mitte kunagi ignoreerima ja pehmendama meie hingede igavikku puudutavaid küsimusi! Tõelised “täiesti pühendunud” jüngrid peavad olema valmis kaotama oma une, oma raha, oma suhted – ja isegi oma elu – tõe ja selle kuulutamise nimel. Kallid vennad ja õed, suhelgem teineteisega ausalt, rääkides kõikidega “tõtt taotledes armastuses.” (Efeeslastele 4:15) Ja omagem sarnast südant nagu Cecily tegelaskuju Oscar Wilde’ kirjutatud teoses “Aususe tähtsus” (The Importance of Being Earnest), kes ütles: “Kui ma näen labidat, siis ma ka ütlen – labidas.”
DJ Comisford
Kaasjuhtiv Evangelist
Entries (RSS)